SINILILLED UURIVAD ELURIKKUST - MEELTEGA METSA!
Ma kuulen ja ma unustan.
Ma näen ja ma mäletan.
Ma teen ja ma mõistan.
See Hiina vanasõna käib ka meeltega metsas käimise kohta.
Mesimummi lasteaia üheks õppekasvatustöö prioriteediks on olnud juba mitu aastat õuesõpe. Õuesõpe on üks paljudest võimalustest õpetamismeetodite mitmekesistamiseks ja lapse loomulikule õpikeskkonnale ning igapäevasele reaalsele elule lähemale viimiseks.
Põlva lasteaed Mesimummi Sinilille rühm võttis eelmisel õppeaastal osa VVV matkamängust, mille teema oli elurikkus. Nimetatud teema võimaldas tutvuda ümbritseva keskkonnaga, õppida märkama pisikesi muutusi looduses, uurida liigirikkust nii oma õuealal kui ka vees. Matkamängurajad viisid meid lasteaia lähedalt metsast veel avastamata Põlva järve ümbruse idakallastele. Meie pingutused kandsid vilja, meid märgati juba neljandat korda ja tunnustati võidumatkaga VVV matkaradadele. Eriolukorra tõttu jäi meil kevadel preemiareisil käimata.
Kuna käesoleva aasta pikk ja kaunis sügis lausa kutsus metsa uurima ja uudistama, siis nägime selles kohe võimalust sõita Vapramäele. Eelnevalt jutustasime lasteaias lugusid Vapramäe Vapu kohta. Olime kuulnud tema kaunist elupaigast lookleva jõe kaldal rohelisel metsakünkal, Vapu heast südamest ning oskustest inimesi heade mõteteni juhatada.
Kolmapäevahommikune minekuõhin oli suur, et juba varakult olime lasteaia õue peal valmis kannatamatult bussi ootamas. Vapramäel läbisime tunnetusprogrammi, mille eesmärk oli looduse tundmaõppimine läbi erinevate meelte. Tunnetusprogrammi läbisime retkejuht Külli juhendamisel Vapramäe loodusrajal. Programm õpetas looduse vaatlemist ja tundmaõppimist läbi erinevate meelte, arendas tähelepanelikkust ja suulist väljendusoskust.
Peale tutvumisringi sidusime kõigil lastel ja ühel õpetajal silmad pehme fliispaelaga kinni, parem käsi kaaslase õlale ja hakkasime liikuma pikas rivis matkarajale retkejuhi eestvedamisel. Selline „pimedas“ kõndimine toimus aeglaselt ja arvasime, et oleme pika maa maha käinud. Lapsed tunnetasid ja said aru, et pimedas tuleb liikuda rahulikult ja teelt eksimise vältimiseks hoida kontakti sõbraga.
Mängisime detektiivimängu – lastel tuli otsida etteantud sügisvärvides (roheline, kollane, pruun) erinevaid asju metsa alt. Edasi liikusime „hanerivis“ mäkke, kus püüdsime kirjeldada ja arvata ära kahe erineva lõhna tekitajat.
Mäest alla tulles ootas meid ees järgmine tegevuspunkt, kus tuli vaikuse ja häälte kuulamise ring. Nagu tellitud, lendasid kõrgemal pool pilvi eri suundades lennukid. Kuulmise järgi said kõik näidata lennuki liikumise suunda. Matkarajal üles-alla, paremale-vasakule liikusime ussikõnnis. Mööda Vapu looklevaid metsaradasid jõudsime Vapramäe loodusmaja juurde. Seal oli võimalus uurida salapärasesse kotti peidetud esemeid, kus leidus kõike: pitsiriiet, pliiatseid, kivikesi, sulgi, niidirulle jne. Pimesi kotis sobrades tuli igal lapsel just matkajuhi öeldud asi üles otsida ja teistele näidata. Kõik said hakkama! Viimane punkt pakkus maitseelamust, kus laps pidi panema silmad kinni ja arvama ära, mis talle anti. Kõik said aru, et see oli rosin!
Meie matkapäev läks igati korda ja saime teada, et metsas liikudes võib treenida kõiki meie meeli. Lapsed õppisid üheskoos ümbritsevat vaatama, kompima, kuulama, haistma ja maitsma. Meie eesmärgid said täidetud- lapsed said loodust tajuda kõigi oma viie meelega.
Heas tujus ja veidi väsinuna jõudsid lapsed tagasi lasteaeda, kus ootas neid korralik lõunasöök ja magusa unega puhkeaeg. Paljud pered on avaldanud soovi minna ühiselt avastama Vapramäe loodusradasid.
Sinilille rühma õpetajad Maiki Kruuda ja Heli Leet