VÕROKÕSÕ VÄLLAKUTSÕ  PÕLVA LATSIAIAN MESIMUMM  1.-7. 10.2021

1.       Kõnõlõ üts nali vai lugu võro keelen

Lugu tollest kuis võro ja eesti kiil and võimaluse sõnnoga mängi.                                          Füüsiga oppaja oll Võromaa miis, kes kõnel Tartu ülikoolin eesti keelen. Kui juttu tull värvest ja vikakaarest. Oppaja ütel, et taa om kollast karva, a taa om punast karva jne. Pääle füüsiga loengit tegivä tudengi säändese järelduse: vikakaarel om säidse karva, egä karv on esi värvi. (karva = värvi)

2.       Pruugi poodin vai muial ostõn võro kiilt!                                                                           Sai kõneldus võro kiilt egä päiv liina pääl ja poodin. Väega torre oll kui tõnõ nakkas ka võro keelen vasta kõlõnelemä

3.       Kõlista kinkalõgi ja proovi võro kiilt kõnõlda!                                                                  Egä päiv sai kõlisatu ja kõneldus võro kiilt

4.       Mine Helüaita ja kollõ säält midägi!                                                                                  „Kolm-kahru“, „Jutt jänessepojast, kiä es taha’ magama jäiä’“, „Kakuke“, „Krutskiline tita. Päähäkääntäv tita“

5.       Oppa kinkalõgi selges 7 elajänimetust võro keelen!                                                       Repän, tsiidso, kanapoig, kahr, karo, susi, jäno, pini, tsika

6.       Tii üts võrokeeline silt nt ussõ, purgi vms pääle!                                                            Ega rühm latsiaian tege uma rühma ussõ pääle sildi, kos oll kirän võro kiile nätali tegemise. Küügi ussõ pääle tegivä koka` võrokiilse sildi „Nätali menüü“

7.    Tii uma poodinimekiri võro keelen                                                                                        Näituseks õdagu puuti minnenen poodinimekiri: kuurt, leibä, piimä, savvulihha, munne  

8.       Kae perrä üts võrokeeleline saadõ Jupiterist                                                                   Kullelsime Üüülikooli saateid. Näituseks kui Marju Kõivupuu kõneles Teppo talun jne

9.       Kiroda kiräkene vai sõnnom võro keelen                                                                           Saatsimi sõnnomid tüükaaslasele, kiräkese hääle tutvale inemäsele

10.   Mängi sõnaketei mängu                                                                                                     Sõnaketi mängu mängsemi oppajidega

11.   Otsi Youtubest võrokeeline laul ja laula üten!
Kullelsime ja laulsime üten „Mul om kümme kanna kotun“, „Rikas puu“ vai „Rikas miis ja vaene miis“

12.   Tii vallalõ uma kapp ja proovi kõva helüga ülda, miä sul kapin om!                              Tuttva` oll külän. Teime kapi ussõ valla ja ütlemi vaheldumiisi kõvva helüga, mis tan näimi (raamadu, paprõ, kääri`, vildiga`, liim, pleiadsi`)

13.   Panõ kirjä 5 sõnna, miä sullõ võro keeli kõgõ inämb miildüse!                                      Vaarikasahvt, susi, tsirk, niiditrull, tsiidso, päiv, vanaimä, üükakk (vt „Kalevipuig“), piipleht, aitüma, hääd isso, hummogutsõõr,

14.   Ütlõ, ku su telefoniaku protsent olõsi su vannus, sõs ku vana sa olõsi?                      Tan om võimalus numbrit ja arvu võro keelen ütelda. Kolmküümend kolm.

15.   Kae är õts võro keeleline multik!                                                                                          Kaesime uut multikit „Vanaesä kinnäs“ ja pääle tuud latsõ tegivä esi näitemängu

16.   Otsi sõnaraamatust, miä om kirotõt märksõna õnnestuma man.                                  Õnnestuma võro keeles om õnnistuma ja kõrda minemä

 Pääle naid välläkutsõ lugesivä latsile raamatit ette tüütajä keä mõist võro kiilt. Loeti võrokeelelist eepost „Kalevipuig“. Latsile miilduse väega „Siiri ja kolm Ottot“ ja ta jutu keelepruuk.  Muusiga oppaja tandse ja laulse võro keelen koos latsiga.