29. sept. 2020 käis Rukkilille rühm Karilatsi Vabaõhumuuseumis tähistamas mihklipäeva. Läbi ajaväravate astusime eelmisesse sajandisse. Tutvusime vana- aja hoonetega, ekspositsioonidega ning kommetega. Lapsed said teada, kuidas oli vanasti elu rehetoas, mis töid tehti ning milliste vahenditega. Laste tööks oli suviti karjaskäimine. Saime teada, kuidas saadi ja hoiti tuld, kui tikke veel polnud. Pimedat rehetuba valgustas peerg. Maitsesime perenaise küpsetatud sooja leiba ja jagasime ohvriandi leivatükikesest. Et talvel rehetuba püsiks soe, jooksime vastupäeva kolm korda ümber tare. Mängisime laulumänge, jõu- ja osavusmänge. Lapsed olid aktiivsed kuulajad ja oskasid esitada teemakohaseid küsimusi. Mihklipäev oli huvitav ja meeldis kõikidele lastele.

Meelespea rühma sügismatk toimus Põlva järve äärde. Lapsed väga tublid. Kohapeal sai turnida, kiikuda, karuselliga sõita, mäest alla lasta. Vahepalaks näksi ja jooki. Mängisime liikumismängu „Pliks, plaks tagumine paar välja“.

Karikakra rühma esimene matk viis Põlva randa. Tee peal nägime erinevaid teetöömasinaid, vareseid ja parte. Üle silla minnes jutustas õpetaja Piia lastele jutukese kolmest kitsest ja trollist. Rannas katsusid lapsed külma vett, romisid ja jooksid. Kergeks eineks oli suupiste vorstiga, õun ja maiuspalaks kommike. Tagasi jalutasime läbi surnuaia. Enne lasteaeda jõudmist lugesid lapsed võimlemisõpetaja Urvele (kes oli meiega kaasas) rütmisalmi "Sügis". Oli väga tore hommik.  

Sinilillede mihklipäev.

Muutused on tavalised, juhtub neid ju igapäev, ainult korraks ringi vaata - kohe neist sa mõnda näed.

Matkates oli lastel võimalus tutvuda ümbritseva keskkonnaga, õppida märkama pisikesi muutusi looduses, uurida liigirikkust nii oma õuealal kui ka vees. Otsustasime koos läbida sama matkaraja, mille läbisime eelmisel õppeaastal Vapramäe matkamängus. Sama raja läbimine andis võimaluse märgata muutuseid võrreldes kevadega. Kõik nägid oma silmaga, et „sügis oli pannud selga kirju kleidi”. Matka jooksul rääkisime mihklipäevast ja mängisime „ Karjalapse lambamängu”. Raja keskel ootas meid tädi Mare ja tema juures puhkasime jalga ning sõime matkale kaasa võetud puu- ja juurvilju. Matk kestis 2,5 tundi ja läbisime üle 5 kilomeetri. Tagasi lasteaia juurde jõudes jäi laste poolt kõlama mõte, et läheks mõni päev veel mägedesse matkama. See oli lastele mõnus väljakutse, kus kõik olid tublid.